Eesti keel 6. klassile

Sõnaliigid

• 100Sõnaliik, mis nimetab inimest, eset või nähtust.
• 200Sõnaliik, mis väljendab tegevust.
• 300Käändsõna liikide koguarv.
• 400Võrdlusastmed on selle sõnaliigi sõnadel.
• 500Sõna "seal" kuulub sellesse sõnaliiki.

Käänded

• 100Eesti keele käänete koguarv.
• 200Sõna „majas" kääne.
• 300Eesti keele põhikääne, mille järgi moodustad kõik käänded alates 4. käändest.
• 400Viimane kääne.
• 500Üksik kääne, mis ei kuulu ühtegi gruppi.

Õigekiri

• 100Selle tähega algab iga lause.
• 200Need kirjavahemärgid lisad otsekõne ümber.
• 300Võõrsõnad algavad nende sulghäälikutega.
• 400Selle lõpuga sõnad kirjutad eelneva arvuga kokku.
• 500Kirjavahemärk, mida kasutad koondlauses, loetelu ja sellele järgneva kokkuvõtva sõna vahel.

Lauseliikmed

• 100Lauseliige, mis näitab tegijat.
• 200Öeldise sõnaliik.
• 300Alus võib olla selles käändes.
• 400Lauses "reisimine GPS-ita oleks olnud tülikas" on öeldis nii mitmesõnaline.
• 500Sõna "nagu" ette pannakse sel juhul koma.

Murded ja sugulasrahvad

• 100Eesti keele murrete koguarv.
• 200Maa, kus elab enamik eesti hõimurahvaid.
• 300Eesti kõige lõunapoolsem murre.
• 400Sõna "ruumis" tähendus soome keeles.
• 500Eesti sugulasrahvas, kellelt pärinevad sõnad kez, mez, viz.

Lauseliigid

• 100Lauseliik, millega esitatakse küsimus.
• 200Lause "Ära jäta ust lahti!" on seda liiki lause.
• 300Lihtlauses on nii mitu öeldist.
• 400Selle poolest erineb liitlause lihtlausest.
• 500Lause "Mängida saab õues ja toas" kuulub sellesse lauseliiki.

Final: Keeleteadmised

• Enim kasutatavam sidesõna, mida ei komastata.