7. klassi muusikaõpetuse kordamine 8. klassile

Heli ja sagedused

• 100See on meid ümbritsev füüsikaline nähtus, mis tekib võnkumisest ja levib lainetena.
• 200Nii nimetatakse korrapäratut, sageli häirivat ja liiga valju helide segu, mis väsitab inimest.
• 300See on helitugevuse piir, mille ületamisel tunneb inimene kõrvades füüsilist valu, asudes tavaliselt umbes 120 kuni 130 detsibelli juures.
• 400Seda inimkõrvale kuulmatut kõrge sagedusega heli kasutavad orienteerumiseks näiteks nahkhiired ja delfiinid.
• 500See on heli, mille sagedus on alla 16 hertsi ning mida inimene ei kuule, kuid võib tajuda vibratsioonina.

Muusikalised omadused

• 100Selleks on iga ese või organism, mis võngub ja tekitab ruumis levivaid helilaineid.
• 200Nii nimetatakse põlvest põlve edasi antud ja säilinud kommet, tava või teadmist, mis on oluline iga rahva kultuuris.
• 300Helikõrgus, helivältus, helitugevus ja kõlavärv moodustavad koos just selle olulise muusikalise mõiste.
• 400See on väike hark, mis tekitab lüües esimese oktavi a-noodi ja aitab muusikutel pille häälestada.
• 500Seda iseloomulikku kõlavärvi, mis aitab meil eristada näiteks klaverit viiulist või sõbra häält võõra omast, nimetatakse just nii.

Puhkpillide ehitus

• 100See on puhkpilli detail, kuhu muusik puhub õhku ja mille vastu ta asetab oma huuled.
• 200See on puhkpilli toru otsas olev laienev osa, mis aitab helil paremini ruumi kiirguda ja tugevamalt kõlada.
• 300Puupuhkpillidel aitab see spetsiaalne mehaaniline süsteem sulgeda ja avada pilli avasid, mis asuvad sõrmedest liiga kaugel.
• 400Seda koonusekujulist vahendit kasutatakse vaskpuhkpillidel, asetades selle kõlalehtrisse, et muuta heli vaiksemaks või muuta selle kõlavärvi.
• 500Flöödil ja plokkflöödil on kasutusel just seda tüüpi huulik, kus heli tekib õhujoal vastu teravat serva.

Kultuur

• 100Selles laias kategoorias uuritakse erinevate kultuuride, hõimude ja riikide algupärast ning pärimuslikku heliloomingut.
• 200See on maailma rahvaste muusikas sageli esinev instrument, mis on tavaliselt meisterdatud kohalikest looduslikest materjalidest ja kannab edasi kohalikku kultuuri.
• 300Seda terminit kasutatakse vana suulise traditsiooni kaudu leviva rahvamuusika kohta, mis on aluseks kogu maailma rahvaste muusikale.
• 400See ajajärk 19. sajandil, mil eestlased hakkasid väärtustama oma emakeelt ja kultuuri, kulmineerus esimese laulupeoga.
• 500Need Skandinaavia põhjaosas elavad põliselanikud on tuntud oma erilise laulmisstiili ehk joigu poolest.